Avaleht ›Projektist ›Miks osaleda?
1. Saad tegelikult teada, mis moodi käivad Sinu kodukohas valimised, saad lugeda erinevate platvormide kohta, tutvuda kandidaatidega, kuulata debatte just Sind huvitaval teemal.
2. Saad öelda välja selle, mida tegelikult mõtled. Mõtle korraks, kui tihti seda Sinu käest üldse küsitakse? Kui viimane kord vanaema juures olid ja ta sulle kartuleid tõstis ja sa ütlesid: "Armas vanaema, nendest kartulitest küll piisab!", siis mis juhtus? Ta tõstis nii viis kartulit veel juurde :) see on armastust väljendav näide, aga kui palju küsitakse Sinu käest, et kuhu koolibuss võiks sõita, et Sa sellele peale saaksid tulla, kus võiks Tartus või Tallinnas olla uus skeitpark.
3. Kas siiani on ainult koolitunnis käsitletud riigi juhtimisega seotud teemasid? JAH! Selle projektiga saad proovida ühte osa vastutusest, kohustusest ja õigust, mis langeb Sulle, kui saad 18. aastaseks. Lisaks pidudel käimisele saad nüüd ka valimas käia :)
4. Usu või ära usu, aga täiskasvanud inimesed võtavad Sind natukene tõsisemalt kui arutada nendega lisaks vaidlemisele millegi üle, mis ka neile endile huvi pakub. Kui pärast simulatsiooni või tundi Sinu koolis koju lähed ja küsid emalt-isalt, et millisena nemad tahaksid, et Tallinn või Tartu oleks juhitud, või kas nad on ikka viimasel ajal valimas käinud? Siin on diskussioonikohta kuhjaga!
5. Uued tutvused, uued tutvused :)
6. Unustamatu pidu Tallinnas klubis 360, kus jagame auhindasid, kuulame head muusikat ja sööme torti, ja see kõik ilma eest :) Tartlastele tuleb eraldi buss välja 9.oktoobril kell 1600 McDonaldsi kõrvalt, selleks regimine: kaisa.yksik@gmail.com
KUS VALIDA?
Varivalimiste projekti raames osalevate Tartu koolide nimekiri
1. Projekt aitab teha koolitunnid põnevaks - külla tulevad noored hakkajad inimesed, kel "maailmamuutmis geen" küljes :) st et lisaks akadeemilise võimekuse tõstmisele saavad Teie kooli noored just julguse ning suurelt mõtlemise osas Eesti Ekspressi edetabelis etteotsa. Ikka noorelt noorele :)
2. Aitab kaasa sellele, et kodanikuühiskonna ning ajaloo tundides käsitletav materjal saab ka praktiliselt läbi proovitud. Parim vahend kas pole, enne teooria ja siis praktika, ning tulemused ongi garanteeritud.
3. Noorte igakülgse arengu toetamine ning selleks soodsa keskkonna loomine - koolil avaneb võimalus lisaks formaalhariduse andmisele muutuda ka mitteformaalse õppe toetajaks.
4. Noored löövad rohkem kaasa koolielu kujundamise juures - on võimalus, et lisaks koolipeo ettepanekule tulevad õpilased lagedale palju sisulisemate ettepanekutega, ning ehk saab kooliümbrus isegi ilma käskudeta korda tehtud.
1. Ema-Isa: "Kullake, kuidas koolis läks?"
Kullake: "Normaalselt. Ei midagi erilist!"
Selliste dialoogide hulk kindlasti Tallinna ja Tartu kodudes väheneb, sest projekti käigus tutvustavad noored huvitavad inimesed kooliõpilastele nt. seda, kuidas vahetusõpilasenda mõnes Euroopa või Argentiina peres hakkama saada, või seda, kuidas ees seisvad ülikooli aastad lisaks õppimisele veel põnevaks muuta.
2. Raske võib olla uskuda, aga kui noor peale koolitunde koju jõuab, ja küsib, et kelle poolt lapsevanem hääletab eelseisvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimisel, ning uurib ka valiku tagamaid, siis võib sellest üks hea diskussioon välja kasvada.
3. Suureneb juba seekordsetel valimistel valimisaktiivsus - ema ja isa lähevad hääletama, ja ka värskelt täisealiseks saanud õde otsustab esmakordselt kasutada oma kodanikuõigust!
1.Tallinn ja Tartu saavad uhkusega kanda UNICEFi Laste- ja noortesõbraliku linna tiitlit.
2.Tallinn ja Tartu, linnad kus kõige enam elab noori, õpetavad oma noortele elanikele ühte suurimat privileegi, mille toob kaasa kodanikuks olemine.
3. Õpetades täna noorele, mida tähendab kaalutletud valiku tegemine, on meil 2011. riigikogu valimistel valimisaktiivsus tänasega võrreldes kindlasti suurem.
4. Räägitakse, et inimesed kardavad Eestis poliitikat ja poliitikuid, samuti noored. Projekti käigus tõlgitakse kõikide parlamendierakondade platvormid noortele arusaadavasse keelde, poliitikud peavad pingutama, et ka noort, kui üht valijat, panna kaasa mõtlema. Selle tulemusel, et tullakse kokku ja arutatakse asjadest nii nagu nad on, ei pelga ei noored ega teised inimesed poliitikuid enam nii palju, inimesed julgevad oma arvamuse välja öelda ning poliitikud ka arvestavad sellega.