Varivalimised: noorte varivalimiste ajalugu 2009–2015

Varivalimised olid Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) kodanikuhariduse projekt. Valimiseast nooremad said päris valimiste eel hääletada päris kandidaatide poolt, kuid ametlikesse valimistulemustesse need hääled ei läinud. Tulemused avaldati eraldi ja need näitasid, keda noored oleksid valinud. ENL korraldas varivalimisi neli korda: 2009., 2011., 2013. ja 2015. aastal. Projekti veeb asus aadressil varivalimised.ee.

Korraldaja ise nimetas noorte varivalimisi 2015. aastal „apoliitiliseks kodanikuhariduse projektiks“. Sisuliselt oli see hääletussimulatsioon: noor nägi oma kodukoha kandidaatide nimekirja, valis neist ühe ja sai kogemuse enne esimest päris valimist.

Tänane Varivalimised.ee ei ole varivalimiste korraldajatega seotud. See leht on ajalooline ülevaade, mille allikad on ENL-i pressiteated, ajakirjandus ja veebiarhiiv. Kui jõudsid siia vana lingi kaudu (näiteks /valimised2011/ või /valimised2015/), siis algset lehte enam ei ole. Allpool on kokkuvõte sellest, mis seal oli.

Sisukord
  1. Mis olid varivalimised?
  2. 2009: pilootprojekt Tallinnas ja Tartus
  3. 2011: esimest korda üle Eesti ja e-hääletusena
  4. 2013: kohalikud valimised, hääletama pääsesid ka 13-aastased
  5. 2015: viimane teadaolev kord
  6. Kas noorte varivalimisi korraldatakse ka praegu?
  7. Mida vana projekt õpetab koolile, kes korraldab ise varivalimisi
  8. Korduma kippuvad küsimused
  9. Allikad

Mis olid varivalimised?

ENL nimetas varivalimisi poliitiliselt sõltumatuks projektiks. Sellega taheti äratada noortes huvi ühiskonnaelus kaasa rääkida ja viia nende arvamus otsustajateni. Hääletuse kõrval korraldati debatte, õpilastööde konkursse ja simulatsioonimänge. Idee tuli ENL-i sõnul Soome noorteühenduste liidult Allianssi, nimi ingliskeelsest väljendist shadow elections.

Projekti vana KKK järgi oli Allianssi Soomes varivalimisi korraldanud juba üle kümne aasta ja Taani noorteühenduste liit tegi oma esimesed varivalimised samal aastal kui Eesti, 2009. Sõna „vari“ ei tähendanud midagi varjatut. Korraldajad võrdlesid projekti hoopis töövarjupäevaga: noor proovib läbi, kuidas hääletamine käib.

Kas noorte hääled läksid arvesse? Ei. Hääled loeti kokku eraldi ja nende põhjal pandi kokku noorte „vari-Riigikogu“ või „varivolikogu“. Tulemused avaldati alles siis, kui päris valimisjaoskonnad olid suletud, et ükski erakond ei saaks noorte eelistust kampaanias ära kasutada.

AastaPäris valimisedHääletusaegKes said hääletadaOsalejaidOsalus vanuserühmast
2009Kohalikud valimised5.–8. oktoobervähemalt 14-aastased Tallinnas ja Tartus1776 (Tallinn 384, Tartu 1392)pole avaldatud
2011Riigikogu valimised25. veebruarist 3. märtsini14–17-aastased27334,8% (56 983 noorest)
2013Kohalikud valimised1.–9. oktoober13–17-aastased25994,4% (58 982 noorest)
2015Riigikogu valimised16.–25. veebruar13–17-aastased2117pole avaldatud

2009: pilootprojekt Tallinnas ja Tartus

Esimesed varivalimised toimusid 2009. aasta kohalike valimiste eel ja ENL korraldas need koos Tartu Noortevolikoguga. Tartus hääletati koolides. Tallinnas jäi plaanitud koolides hääletamine ära, mistõttu hääletati Eesti Rahvusraamatukogus ja bussides.

Miks Tallinna koolid loobusid? ENL-i 2. oktoobri pressiteate järgi taganesid koolid kokkulepetest mõne päeva jooksul pärast seda, kui abilinnapea Kaia Jäppinen oli koolijuhtidele kirja saatnud. Hääletuspunktid avati Rahvusraamatukogu fuajees ja väikebussides, mis sõitsid linnaosades.

Tartus osales 1392 noort. Nende häälte põhjal pandi kokku „varivolikogu“, kus Reformierakond sai 20 kohta, IRL 11, Rohelised 7, SDE 6, Rahvaliit 4 ja Keskerakond 1. Tallinnas käis hääletamas 384 noort. Nii väikese osaluse juures ei saa tulemust pidada kogu linna noorte arvamuseks, märkis ENL ise. Tartu linn nimetas projekti 2009. aasta parimaks noorte omaalgatuseks.

Tartus hääletati ENL-i tulemuste pressiteate järgi 15 koolis. Enim hääli sai seal Urmas Kruuse (Reformierakond, 213), teisena Margus Tsahkna (IRL, 100). Tallinnas jagunes noorte toetus nii: Reformierakond 31,56%, IRL 23%, Keskerakond 19,17%, Rohelised 15,04% ja SDE 10,02%. Tartu linna tunnustus anti üle 15. detsembril 2009.

2011: esimest korda üle Eesti ja e-hääletusena

2011. aasta Riigikogu valimiste eel said hääletada 14–17-aastased kogu Eestis ja seekord käis hääletus elektrooniliselt. Projekti patroon oli Allar Jõks. Osales 2733 noort, mis ENL-i arvutuse järgi oli 4,8% vanuserühmast.

Hääletada sai varivalimised.ee lehel ID-kaardi, panga koodikaardi või eKooli kasutajaga, kodus, arvutiklassis või maakondade e-hääletuspunktides. Hääle sai hiljem muuta, nagu päris e-valimistel. ENL-i tulemuste pressiteade võttis osaluse aluseks 56 983 noort vanuses 14–17. Korraldaja märkis ise, et selles arvus olid ka mittekodanikud, keda hääletama ei lubatud, nii et tegelik osalus oli 4,8%-st mõnevõrra suurem.

Tulemused avaldati 6. märtsil pärast valimisjaoskondade sulgemist. Reformierakond sai 33,81% häältest, IRL 24,56%, SDE 22,47%, Rohelised 8,53% ja Keskerakond 5,38%. Kandidaatidest kogus enim hääli Sven Mikser (95).

Mikserile järgnesid Andrus Ansip (54) ja Urmas Paet (46). Reformierakond võitis kaheksa valimisringkonda, IRL ja SDE kumbki kaks. Kõige aktiivsemad olid Järva- ja Viljandimaa noored (7,9%), siis Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa (7,3%) ning Tartu linn (6,1%).

Enne hääletust, 27. oktoobril 2010, allkirjastasid ENL ja kuue erakonna noortekogud varivalimiste hea tava. Noortekogud võisid oma programmi tutvustada, aga projekti üritustel ei tohtinud nad liikmeid värvata ega erakonna sümboolikat jagada. Sama aasta novembris valis SA Archimedese Euroopa Noored Eesti büroo varivalimised parimaks noorte osaluse projektiks.

Aadress /valimised2010/ kuulus sama projekti ettevalmistusaega. Eraldi varivalimisi 2010. aastal ei toimunud.

2013: kohalikud valimised, hääletama pääsesid ka 13-aastased

Kolmandatel varivalimistel sai hääletada sedeliga maakonnakeskustes või elektrooniliselt. Osales 2599 noort, ENL-i järgi 4,4% vanuserühmast. Üle Eesti kogusid kõige rohkem hääli valimisliitude kandidaadid (27%), erakondadest oli ees IRL (23%). Tallinnas sai IRL 36%, Reformierakond 23%, SDE 17% ja Keskerakond 9%.

Protsendi alus oli ENL-i andmetel 58 982 noort vanuses 13–17. Tallinna linnapeakandidaatidest sai noortelt enim hääli Eerik-Niiles Kross (18), Edgar Savisaar sai 9. Tartus kogus enim hääli Urmas Kruuse (56), Pärnus Külli Pärtelson (35) ja Paides Alo Aasma (25).

2013. aasta noorte varivalimised tõid välja ka midagi huvitavamat kui protsendid. Kandidaadi isikuomadused, varasem tegevus ja side kodukohaga olid ENL-i küsitluse järgi noortele olulisemad kui erakond. Valimisinfot said nad peamiselt internetist ja sotsiaalmeediast, vähem sõpradelt, vanematelt ja koolist.

2015: viimane teadaolev kord

Neljandad noorte varivalimised toimusid 2015. aasta Riigikogu valimiste eel. Osales 2117 noort, neist 1400 hääletas sedeliga ja 717 elektrooniliselt. Erakondade tulemusi me kontrollitavast allikast ei leidnud: tulemustabelid olid saidil PDF-failidena ja veebiarhiivis neid ei ole.

Arhiivis säilinud tulemuste lehe järgi oli rikutud sedeleid 36, see on 1,7% kõigist hääletajatest. Sedelhääletuspunktid olid maakondade linnakeskustes ja neid pidasid väljaõppe saanud vabatahtlikud. Projekti 2015. aasta KKK nimetab sisulise nõustajana Vabariigi Valimiskomisjoni ja ainsa rahastajana Hasartmängumaksu Nõukogu. Debattide teemad olid ENL-i teatel muu hulgas õiglane valimisiga, linnastumine ja väljaränne.

Kas noorte varivalimisi korraldatakse ka praegu?

Hilisemate ENL-i varivalimiste kohta me allikaid ei leidnud. Kohalikel valimistel said 16- ja 17-aastased alates 2017. aastast päriselt hääletada. Vana veeb kadus domeenilt hiljemalt 2018. aasta alguseks. Viimaste Riigikogu valimiste tulemused leiad ülevaatest 2023. aasta Riigikogu valimistest.

2017. aasta valimistel käivitas ENL koos Eesti Õpilasesinduste Liiduga hoopis projekti „Noored valimisvalvurid“, kus noored jälgisid valimiste korraldust ja said kutse liituda jaoskonnakomisjonidega (Inimõiguste Keskuse ülevaade). Sõna „varivalimised“ kasutavad ka üksikud koolid oma klassi või kooli hääletuste kohta. Need ei ole ENL-i projekti jätk ja nende tulemusi siin ei koondata.

Mida vana projekt õpetab koolile, kes korraldab ise varivalimisi

Kui õpetaja või õpilasesindus tahab korraldada õpilaste varivalimised oma koolis, saab ENL-i reeglistikust palju üle võtta. Need on kirjas 2010. aasta hea tava leppes ja projekti KKK-s.

  • Erakondade sümboolikat, meeneid ega voldikuid koolis ei jagata. Kandidaadid ja noortekogud võivad oma seisukohti tutvustada, kuid mitte liikmeid värvata.
  • Debatis saavad sõna kõik osalevad erakonnad, mitte üks või kaks.
  • Hääl on anonüümne. Kui hääletatakse e-keskkonnas, ei kasutata isikuandmeid muuks kui häälte lugemiseks.
  • Tulemus avaldatakse pärast päris valimisjaoskondade sulgemist.
  • Osalusprotsendi juurde kirjuta, mitu õpilast oli hääleõiguslikud. Muidu ei saa keegi tulemust hinnata.

Viimane punkt tuleb ENL-i enda kogemusest: 2009. aastal hoiatas liit, et Tallinna 384 hääletajat ei esinda kogu linna noori.

Korduma kippuvad küsimused

Kes said noorte varivalimistel hääletada?

2009. aastal vähemalt 14-aastased Tallinnas ja Tartus, 2011. aastal 14–17-aastased Eesti kodanikud ning 2013. ja 2015. aastal 13–17-aastased üle Eesti.

Kus on vana varivalimised.ee sisu?

Osa lehti on alles veebiarhiivis (lingid allpool). Vanad aadressid /valimised2009/ kuni /valimised2015/ suunatakse sellele lehele.

Kes võitis noorte varivalimised?

2011. aastal Reformierakond (33,81%), 2013. aastal üleriigiliselt valimisliidud (27%) ja erakondadest IRL (23%). 2015. aasta võitja kohta kontrollitavat allikat ei ole.

Allikad